Et kõik ausalt ära rääkida nagu tegi seda Agu Sihvka, tuleb ka minul alustada päris algusest - kuidas sai minust vahetusüliõpilane? Vastus: Spontaanselt ja tänu suurele õnnele.
Kõik sai tegelikult alguse sellest (siis ma seda muidugi veel ei teadnud), kui minu postkasti potsatas kiri, mis pakkus võimalust kandideerida stipendiumile ja minna Austraaliasse õppima. Panin silmad kinni ja kujutasin ette Austraaliat koos oma vombadite ja koaaladega - seal õpiks küll. Kodus täiesti juhusliku vestluse ajal käisin naljatades välja idee - tahan välismaale õppima. Sellest lausest edasi mu idee ei arenenud...
.. kuni saatusliku pühapäevani kui minu käest küsiti: "Mis su ideest sai?". Pärast pisikest selgitustööd hakkas mulle meenuma oma naljaviluks välja käidud mõte. Seejärel süttis pea kohal pisike lambike ning kuulsin häält oma peas "Aga miks mitte?". Just, miks mitte. Võtsin lahti vajalikud leheküljed, avastades vaid, et kandideerimise tähtaeg on möödas. Probleem 1. Mänguri hing minus tõstis pead ja käskis riskida - kirjutasin ja küsisin, kas ma saaks veel kandideerida. Järgmise päeva hommikul oli vastus olemas - jah, kui toon selle päeva jooksul enne kella viit dokumendid. Probleem 1 lahendatud. Dokumendid, mida mul ei eksisteerinud. Probleem 2. Probleem 3 - kas võin dokumendid hiljem tuua kui esmaspäeval leidis samuti lahenduse paari kirjaga. Sain ajapikendust teisipäevani. Tundus, et minu ainsaks probleemiks jäi hankida järgmiseks päevaks vajalikud dokumendid.
1) keeletõend - suutsin saada eksami aja järgmiseks päevaks. Minuga koos oli eksamil veel üks neiu, kellega arutasime eksami tegemiste põhjuste üle. Mainisin, kui kiire mul asjaga on. Eksamil ütles tädi, et tulemuse saab järgmine päev (probleem 4), kuna direktor, kelle allkiri on vajalik, ei ole hetkel majas. Ning avastas, et üks kahest paberist, kuhu kantakse tulemus, on allkirjastatud. (probleem 4 lahendatud) Neiu, kellega koos olime ütles kiiremini kui mina, et selle võiks anda mulle, kuna mul on kiire. Sain tulemuse kätte samal päeval!
2) õppetulemuste kinnitust - ülikooli koduleht soovitas varuda selle saamiseks aega kaks kuni kolm päeva (probleem 5). Jalutasin dekanaati ning sain paberi koheselt oma sõrmede vahele. (Probleem 5 lahendatud)
3) motivatsioonikiri - riigid, kuhu tahad minna koos põhjendusega. Valida sai nimekirjast ainult neid riike, kellel on õpe keeles, mida tudeng oskab. Et teada saada, kas inglise keelne õpe on olemas, tuli kirjutada. Ja siis oodata... Poola kooliga pidasime pikalt veel samal õhtul kirjavahetust. Ainus, kelle kirja ma ei saanud - Belgia. Austria pakkus saksa keelset õpet ja seega oli nimekirjast võtta veel ainult Soome. Kirjutasin motivatsioonikirja valmis. Tahan Poola. Või Soome.
Viisin oma dokumendid ära. Probleem 2 lahendatud. Tund pärast koju jõudmist sain kirja Belgiast, kes ütlesid, et võtaksid mu suurima rõõmuga vastu. Dokumendid olid esitatud. Aga Belgia ütles jah. Probleem 6. Mul oli siiani vedanud ning otsustasin riskida - kirjutasin uue motivatsioonikirja ja läksin oma paberiga järgmisel päeval uuesti kohale. Selgitasin. Minu esialgne motivatsioonikiri asendati uuega ning sellega sai lahendatud probleem 6.
Ootasin. Ja siis see tuli - kiri, et mina olen see õnnelik, kes läheb Belgiasse õppima!
Kõik sai tegelikult alguse sellest (siis ma seda muidugi veel ei teadnud), kui minu postkasti potsatas kiri, mis pakkus võimalust kandideerida stipendiumile ja minna Austraaliasse õppima. Panin silmad kinni ja kujutasin ette Austraaliat koos oma vombadite ja koaaladega - seal õpiks küll. Kodus täiesti juhusliku vestluse ajal käisin naljatades välja idee - tahan välismaale õppima. Sellest lausest edasi mu idee ei arenenud...
.. kuni saatusliku pühapäevani kui minu käest küsiti: "Mis su ideest sai?". Pärast pisikest selgitustööd hakkas mulle meenuma oma naljaviluks välja käidud mõte. Seejärel süttis pea kohal pisike lambike ning kuulsin häält oma peas "Aga miks mitte?". Just, miks mitte. Võtsin lahti vajalikud leheküljed, avastades vaid, et kandideerimise tähtaeg on möödas. Probleem 1. Mänguri hing minus tõstis pead ja käskis riskida - kirjutasin ja küsisin, kas ma saaks veel kandideerida. Järgmise päeva hommikul oli vastus olemas - jah, kui toon selle päeva jooksul enne kella viit dokumendid. Probleem 1 lahendatud. Dokumendid, mida mul ei eksisteerinud. Probleem 2. Probleem 3 - kas võin dokumendid hiljem tuua kui esmaspäeval leidis samuti lahenduse paari kirjaga. Sain ajapikendust teisipäevani. Tundus, et minu ainsaks probleemiks jäi hankida järgmiseks päevaks vajalikud dokumendid.
1) keeletõend - suutsin saada eksami aja järgmiseks päevaks. Minuga koos oli eksamil veel üks neiu, kellega arutasime eksami tegemiste põhjuste üle. Mainisin, kui kiire mul asjaga on. Eksamil ütles tädi, et tulemuse saab järgmine päev (probleem 4), kuna direktor, kelle allkiri on vajalik, ei ole hetkel majas. Ning avastas, et üks kahest paberist, kuhu kantakse tulemus, on allkirjastatud. (probleem 4 lahendatud) Neiu, kellega koos olime ütles kiiremini kui mina, et selle võiks anda mulle, kuna mul on kiire. Sain tulemuse kätte samal päeval!
2) õppetulemuste kinnitust - ülikooli koduleht soovitas varuda selle saamiseks aega kaks kuni kolm päeva (probleem 5). Jalutasin dekanaati ning sain paberi koheselt oma sõrmede vahele. (Probleem 5 lahendatud)
3) motivatsioonikiri - riigid, kuhu tahad minna koos põhjendusega. Valida sai nimekirjast ainult neid riike, kellel on õpe keeles, mida tudeng oskab. Et teada saada, kas inglise keelne õpe on olemas, tuli kirjutada. Ja siis oodata... Poola kooliga pidasime pikalt veel samal õhtul kirjavahetust. Ainus, kelle kirja ma ei saanud - Belgia. Austria pakkus saksa keelset õpet ja seega oli nimekirjast võtta veel ainult Soome. Kirjutasin motivatsioonikirja valmis. Tahan Poola. Või Soome.
Viisin oma dokumendid ära. Probleem 2 lahendatud. Tund pärast koju jõudmist sain kirja Belgiast, kes ütlesid, et võtaksid mu suurima rõõmuga vastu. Dokumendid olid esitatud. Aga Belgia ütles jah. Probleem 6. Mul oli siiani vedanud ning otsustasin riskida - kirjutasin uue motivatsioonikirja ja läksin oma paberiga järgmisel päeval uuesti kohale. Selgitasin. Minu esialgne motivatsioonikiri asendati uuega ning sellega sai lahendatud probleem 6.
Ootasin. Ja siis see tuli - kiri, et mina olen see õnnelik, kes läheb Belgiasse õppima!
0 comments:
Post a Comment