Algus läks nii libedalt et ootasin põnevusega, millised probleemid on need, mille lahendamine nii kergelt ei lähe. Vaatasin nimekirja kõikidest minejatest üht ning teist pidi ning leidsin oma suureks rõõmuks, et samasse kooli läheb lisaks minule üks noormees. Natuke otsimist ning leidsin ta üles suurest internetiavarusest, ajasime veidi juttu ning leppisime kokku, et lähme koos. Kahekesi ongi toredam (ja ma ei ole varem lennanud).
Ühel päeval sain aga temalt kirja, et teatud põhjustel temale jääb minek ära. Mu lõualuu vajus kolksuga vastu põrandat. Ma.Lähen.Üksi. Samas oli seda oodata - statistiliselt pidi ammu juba midagi vastupidiselt plaanidele juhtuma. Oleks ma siis teadnud, et see on alles algus.
Ühe dokumendi jaoks oli vaja mul kuut erinevat allkirja - kaks nendest Belgiast. Saatsin neile dokumendid ning nad lubasid need kiirelt allkirjastada ja tagasi saata. Hakkasin ootama. Ootasin ja ootasin ja... ei midagi. Käisin otsimas neid ülikoolist lootuses sealt leida. Minu õnn oli piiritu kui koordinaatorile oli saadetud lennukiga kiri ning ta lubas mul selle avada, kuna ise teda majas ei olnud. Ümbrik oli täidetud reklaamide, mitte minu dokumentidega. Kadunud, lihtsalt kadunud. Helistasin Belgiasse kurtsin, et dokumendid on kadunud ja ilma nendeta ei saa ma midagi teha. Nad lubasid nädala pärast tööle tulla ja mulle mailiga saata - saan vähemalt tõendada, et nad on allkirja andnud ning hiljem kohale tulles originaalid hankida. Kõik läks sujuvalt kuni selgus, et minu eriala juht ei tule enne septembrit tööle kuid ilma tema allkirjata ei saa ma esitada dokumenti dekaanile ega dekanaati, et välisüliõpilaseks registreeruda. Helistasin, rääkisin probleemist ja.. pärast arutamist leppisime kokku, et kui ta Tartusse jõuab tuleb enne koju minekut teaduskonnas läbi. Seega tuli vaid dekanaati jalutada, dekaani käest autogrammi paluda ja rõõmus olla, et korda sai. Loomulikult nii ei juhtunud. Dekaan on puhkusel ja tema asemik, oli tänaseks just lahkunud. Dekanaat tuli mulle vastu - nad võtavad ise autogrammi, ma teen vaid avalduse ning ei pea rohkem tulema.
Mu päeva teeb senimaani ilusaks kui ma mõtlen sellele, et vähemalt selle dokumendiga on jama läbi!
Ühel päeval sain aga temalt kirja, et teatud põhjustel temale jääb minek ära. Mu lõualuu vajus kolksuga vastu põrandat. Ma.Lähen.Üksi. Samas oli seda oodata - statistiliselt pidi ammu juba midagi vastupidiselt plaanidele juhtuma. Oleks ma siis teadnud, et see on alles algus.
Ühe dokumendi jaoks oli vaja mul kuut erinevat allkirja - kaks nendest Belgiast. Saatsin neile dokumendid ning nad lubasid need kiirelt allkirjastada ja tagasi saata. Hakkasin ootama. Ootasin ja ootasin ja... ei midagi. Käisin otsimas neid ülikoolist lootuses sealt leida. Minu õnn oli piiritu kui koordinaatorile oli saadetud lennukiga kiri ning ta lubas mul selle avada, kuna ise teda majas ei olnud. Ümbrik oli täidetud reklaamide, mitte minu dokumentidega. Kadunud, lihtsalt kadunud. Helistasin Belgiasse kurtsin, et dokumendid on kadunud ja ilma nendeta ei saa ma midagi teha. Nad lubasid nädala pärast tööle tulla ja mulle mailiga saata - saan vähemalt tõendada, et nad on allkirja andnud ning hiljem kohale tulles originaalid hankida. Kõik läks sujuvalt kuni selgus, et minu eriala juht ei tule enne septembrit tööle kuid ilma tema allkirjata ei saa ma esitada dokumenti dekaanile ega dekanaati, et välisüliõpilaseks registreeruda. Helistasin, rääkisin probleemist ja.. pärast arutamist leppisime kokku, et kui ta Tartusse jõuab tuleb enne koju minekut teaduskonnas läbi. Seega tuli vaid dekanaati jalutada, dekaani käest autogrammi paluda ja rõõmus olla, et korda sai. Loomulikult nii ei juhtunud. Dekaan on puhkusel ja tema asemik, oli tänaseks just lahkunud. Dekanaat tuli mulle vastu - nad võtavad ise autogrammi, ma teen vaid avalduse ning ei pea rohkem tulema.
Mu päeva teeb senimaani ilusaks kui ma mõtlen sellele, et vähemalt selle dokumendiga on jama läbi!
2 comments:
Belgia šokolaad on maailmakuulus...ja sa räägid vahvlitest?!
Senimaani on silma jäänud üks pood, mis suurelt šokolaadi reklaamis. Ülejäänud karjusid vahvlite järgi.
Post a Comment