Inglismaa kohta on rääkida palju - õelatest piletimasinatest kuni selleni välja, kuidas me hollandlase ja šotlasega plaanisime rongijaamas jõule pidada. Kuid sellest ma räägin lähimate päevade jooksul. Hetkel on minu viimane öö Belgias. Anna tegi mulle hispaaniapärase õhtusöögi ja pärast läksime seltskonnaga välja. Paljudele on see viimane öö Belgias. Pubis oli kõik tore ja lõbus kuni... hüvastijättudeni.
Kõndisime Anna ja Berdiga koos koju, peaaegu vaikides. Kõigil on mõtteis sama - homme lähen mina juba kodu poole. Anna tunnistas, et ei taha, et ma lähen ja tema kurb meeleolu oli üpriski nakkav. Tunded sees kisuvad end ribadeks, osa minust tahab koju pere ja sõprade juurde. Teine osa tahab jääda siia, nende inimeste keskele, kes on jaganud minu rõõmu ja kurbust viimased pool aastat.
Ei oleks kunagi arvanud, et see hüvastijätt nii keeruline saab olema. :(
Ei oleks kunagi arvanud, et see hüvastijätt nii keeruline saab olema. :(
0 comments:
Post a Comment