Eestlane olla on uhke ja hää

Kui ma Belgiasse kolisin oli Eesti siinsete jaoks imelik maa kuskil kahtlaselt külmas paigas, kus inimesed verd söövad. Paar kuud nägin vaeva ja nüüd kuulen lauseid „Oh, nii ilus riik!“, „Mina kolin küll sinna!“. Siiski pean mainima, et senimaani on ainult üks inimene lubanud mulle talvel külla tulla ja seda pärast pikk arutelu endaga, kas ta suusakostüüm peab vastu -20 või -30C. Ilm on ikka veel tegur, millest nad üle ei saa. Kui ma ütlesin, et see on ju põnev kogemus sellist külma näha öeldi mulle otse, et „On kogemus jah, aga mitte kogemus mida ma omada tahan.“

Miks siis Eesti ilus on?
• Me saame internetis hääletada. Kui nii saaks, siis muud ei teekski kui istuks kodus ja hääletaks koguaeg.
• Me oleme pisike riik. Ei vaja 12 tundi, et sõita ühest riigi otsast teise.
• Me ei ole usklikud. Hiljuti lugesin, kuidas tehakse sarja „Weird World“ kus üks osa pühendatakse Eestile, sest meil on nii vähe religiooseid inimesi.
• Meie koolisüsteem nõuab inglise keelt kolmes osas: kuulmine, kirjutamine ja rääkimine
• Meil on imeline (ja naljakas) keel. „Iseenesestmõistevalt“, „jõeääre õueaiamaa“, „asjaajaja“, „jüriöö ülestõus“. (Nad arvasid, et ei iial enam arva nad, et Islandi vulkaani nime hääldamine on keeruline)
• Meil on päkapikud!! Nagu mulle öeldi, on need kõige lahedamad tegelased üldse.