Reedel, kolmandal detsembril toimus meil International Day of Arts Education, mille raames tulid kohale mitmed õpetajaid maailma eri paikadest. Õpetajad olid pärit seitsmest riigist: Hollandist, Saksamaalt, Horvaatiast, Austriast, Portugalist, Hispaaniast ja.. Eestist! Jah, meie armsast Tartu Ülikoolist oli õppejõud Meeme Liivak, et ka teistele õpetada, kuidas tantsida nii ägedalt kui meie seda teeme.
Kokku viidi läbi kaheksa töötuba ja meie pidime nendest valima kolm, milles osaleme. Mina valisin osalemiseks
1) The use of rhythmic patterns (Rütmiliste mustrite kasutamine) mida juhatas õpetaja Portugalist ning mis rääkis sellest, kuidas kasutada enda keha kui rütmipilli.
2) To see ourselves better (Näha end paremini), mida juhatas õpetaja Hispaaniast ning mis pühendus emotsioonidele ja mõtlemisest lahti laskmisele.
3) Faces and emotions (Näod ja emotsioonid), mille viis läbi õppejõud Austriast. Töötoa kirjeldus ütles, õpime töötama portreedega ning ennast väljendama.
Miks ma Eesti õppejõud enda nimekirja ei lisanud? Sest õppejõud Liivak on andnud mulle kahte ainet, mis oli selle töötoa teemaks ja otsustasin proovida midagi uut.
Kui me Lieri jõudsime (seal toimus kogu üritus) selgus aga karm tõde – mu siinne ülikool soovis mind vähemalt esimeses grupis Meeme Liivaku juurde, et tal tõlkida aidata. Seega viisime selle hoopis kahekesi läbi ja mina jätsin enda loetelust välja rütmiliste mustrite töötoa.
Järgmine ruum kuhu suundusin oli „näod ja emotsioonid“, kus kõigepeal pidime laskma sõbral teha foto enda ühest emotsioonist – rõõm oli keelatud kasutada. Hiljem pidime selle ühendama Mona Lisa pildiga. Pärast seda läksime ja toppisime oma pea koopiamasinasse ning tegime uue pildi, millel rõhutada enda sisemust pildil. Ei olegi varem koopiamasinasse roninud, üpris põnev oli.
Viimaseks oli Hispaania õppejõu töötuba. Hoidsime kõik pikast nöörist kinni ja seisime pimeduses. Seejärel liikusime ruumi, mille keskel oli suur valge lina, kuhu prožktoriga lasti erinevaid taustu. Moodustasime ümber selle ringi ja hakkasime niimoodi ringiratast liikuma, mis tähendas, et ühed tegid varjuteatrit ja teised nägid seda teiselt poolt. Liikuma pidi vastavalt muusikale, mis varieerus seinast seina – kurvad armastuslaulud kuni õudusfilmide algusmuusika. Ääretult põnev ja midagi täiesti omamoodi.Kokku viidi läbi kaheksa töötuba ja meie pidime nendest valima kolm, milles osaleme. Mina valisin osalemiseks
1) The use of rhythmic patterns (Rütmiliste mustrite kasutamine) mida juhatas õpetaja Portugalist ning mis rääkis sellest, kuidas kasutada enda keha kui rütmipilli.
2) To see ourselves better (Näha end paremini), mida juhatas õpetaja Hispaaniast ning mis pühendus emotsioonidele ja mõtlemisest lahti laskmisele.
3) Faces and emotions (Näod ja emotsioonid), mille viis läbi õppejõud Austriast. Töötoa kirjeldus ütles, õpime töötama portreedega ning ennast väljendama.
Miks ma Eesti õppejõud enda nimekirja ei lisanud? Sest õppejõud Liivak on andnud mulle kahte ainet, mis oli selle töötoa teemaks ja otsustasin proovida midagi uut.
Kui me Lieri jõudsime (seal toimus kogu üritus) selgus aga karm tõde – mu siinne ülikool soovis mind vähemalt esimeses grupis Meeme Liivaku juurde, et tal tõlkida aidata. Seega viisime selle hoopis kahekesi läbi ja mina jätsin enda loetelust välja rütmiliste mustrite töötoa.
Järgmine ruum kuhu suundusin oli „näod ja emotsioonid“, kus kõigepeal pidime laskma sõbral teha foto enda ühest emotsioonist – rõõm oli keelatud kasutada. Hiljem pidime selle ühendama Mona Lisa pildiga. Pärast seda läksime ja toppisime oma pea koopiamasinasse ning tegime uue pildi, millel rõhutada enda sisemust pildil. Ei olegi varem koopiamasinasse roninud, üpris põnev oli.
Päev lõppes sellega, et iga töötoa viimane seltskond pidi esinema kaks minutit või rääkima, mida nad tegid. Kuigi oli öeldud, et enne mõelge välja, mida teete, läksime meie lavale ja olime spontaansed, laulsime Hakuna matata (sest selle laulu järgi olime liikunud) ja hüppasime ringi nagu teised näeksid ainult varje. Saime suurima aplausi.
Mõtteid ja ideid enda tulevaseks tööks sai meeletult palju igatahes. Peaks Tartu Ülikoolile ka ettepaneku tegema, et võiks midagi sellist organiseerida.
0 comments:
Post a Comment