RSS

Minu esimene koolipäev

Seekord on pealkiri ilma jutumärkideta, kuna nüüd sain lausa loengus olla. Enne kooli oli vaja poest läbi käia (küünlaid hankida, siin sulgetakse poed vara) ning allkiri anda, seega varusin minekuks aega. Poolel teel meenus, et siinne seltskond on akadeemilisest 15’nest kuulnud sama palju kui mustast leivast seega.. küünlaid ei ole mul jätkuvalt.

Koolis komistasin otsa kahele hispaania tudengile; leppisime kokku, et nad ootavad kui ma kaks minutit allkirja annan, sest koos leiame paremini klassi üles. Tagasi tulles olid nad kadunud (+ jäid loengusse hiljaks). Leidsin ruumi üles ning ehmatasin ühe neiu korralikult ära, kui küsisin, kas ta ootab ka inglise keele loengut. Kohalikud on meeletult tagasihoidlikud. Varsti märkasid mind Türgi neiud, kellega koos esmaspäeval olime, seega sain kindlust, et vähemalt koht on õige.

Loeng algas õppejõu lausega: „Selle loengu läbimiseks on vajalik jälgida salasõna. Salasõna on S W A M P.“ Järgnes koodi lahtikodeerimine.
S ehk stamina – visadus, sitkus (pidavat olema naistel rohkem kui meestel)
W ehk work – töökus (või ka Wily ehk õppejõu nimi)
A ehk action – pidevalt peab tegelema ja aktiivne olema
M ehk motivation – motivatsioon. Meie pakkusime ka „miracle“ ehk ime. Õppejõud arvas, et nii hulluks asi ei lähe.
P ehk planning – planeerimine. Ilma selleta „you will drown in Swamp“ („upume sohu“)

Meil ei olnud aga jätkuvalt päris selget ettekujutust, mis loeng see üldse on. Tõde selgus pärast õppejõu küsimust „Te olete kõik inglise keele õpetajad, eks?“ Meie protestihääl jäi talle kuulmatuks. Loeng on mõeldud neile, kes hakkavad tulevikus õpetama inglise keelt ehk teisisõnu, ma saan absoluutselt kõike inglise keele kohta teada, mida võimalik. Miks meie seda võtma peame? Et parandada keeleoskust. Läbimise tingimused tekitasid tahtmise pead vastu lauda taguda ning karjudes minema joosta. Mida enam loengu lõpu poole, seda rohkem hakkas mulle olukord meeldima. Õppejõud oskas motiveerida – mina lugesin eile Hemingway elulugu ning ootan põnevusega neid jubedaid ülesandeid, mida ta meile jagama hakkab. Üheks ülesandeks oli välja mõelda, mis võiks olla maailma pealinn. Kuna õppejõule jubedalt meeldis mu nimi ja selle hääldamine (Ta isegi laulis vahepeal „Row row row your boat“) sain pidevalt vastata. Suutsin oma vastusega (Miks üldse on vaja üht konkreetset linna, mis oleks maailma pealinn – miks tõsta üks riik teistest kõrgemale) ägeda diskussiooni tekitada ning selle lõpuks jagas juba üpris mitu inimest minu arvamust.

Pärast loengu lõppu jäin vestlema minu ees istunud Gillies’iga. Tema küsimus üllatas mind: „Kas sa oled äkki venelane?“. Andsin kiire ülevaate Eesti asukohast ning uurisin, miks ta nii arvab. Tal olevat sõber Venemaalt, kes räägib inglise keelt samasuguse aksendiga. Ma proovisin tema riiki ka oletada – pakkusin Uus-Meremaad: natuke surfar, natuke maoori ja teatud valguses natuke aasia-jaapani verd. Tegelikult on põline belglane. Selgeltnägija karjääri võin unistuste ametite nimekirjast maha tõmmata.

Pärast loengut saime korraliku vihma ning poole ööni kestva äikesetormi. Omamoodi vaheldus sellele 22 kraadisele ilmale.

(Kohalik kastan - rohkem pilte ei jõunud koolist teha, kuna kell sai kuus ja kõik vistati linnakust välja)

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

0 comments:

Post a Comment