Die Entführung aus dem Serail

Käisime ooperis vaatamas Mozarti „Die Entführung aus dem Serail“. Esimest korda ilmus see lavalaudadele 1782, meie nägime tänapäevast versiooni. Lugu iseenesest on nagu ooperid ikka: Konstanze koos oma teenija Blonde ja tema sõbra Pedrilloga võetakse piraatide poolt kinni ning müüakse orjaturul maha Bassa Selimile. Konstanze armastus Belmonte hakkab neid taga otsima ning lõpuks leiabki, läbi raskuste jõuab ta nii kaugele, et saab nad peaaegu vabastada kuid põgenemiskatsel jäävad vahele. Bassa Salim annab käsu nad hukata, kuid kuna on valgustusaeg, hakkab juurdlema, kas silmast-silma mõrv on õigeim lahendus, kas tal on õigus sundida Konstanzet end armastama ning... lõpuks vabastab nad. (See on väga ülevaatlik kirjeldus)

Kõik laulud olid saksa keelsed originaalid. Vahetekstid aga iga tegelase emakeeles. Mis tähendas aga: Konstanze, Belmonte, Pedrillo – Hispaania; Blonde – inglise; Bassa Selim, Osmin (Bassa parem käsi) – araabia. Saksakeelsed laulud olid hollandi keelsete tõlgetega. Endalegi üllatuseks sain ma üpriski palju aru ning mulle meeldis ooper – vaid korra langesin välja kaasa mõtlemast, sest minu jaoks kiskus üks selle ooperi kuulsamaid aariaid ("Welcher Wechsel herrscht … Traurigkeit ward mir zum Lose") liiga pikaks (~10 minutit). Ilus oli sellegipoolest.

Õpetajast oli natukene kahju – ta oli ostnud kõigile piletid ning kohale tulid vaid mina, Nacho ja Esther. Meie aga olime rahul ja tänases loengus saime ainsatena kaasa rääkida ooperi teemadel. Ning ega iga päev ei näe ooperit, mis on nii mitmes keeles. Tegu oli peaprooviga ning seetõttu ei pidanud keegi kasutama oma hääle täielikku potensiaalia ning juhtus ka paar viperust (kui Belmonte püüdis end lahti rabeleda käeraudadest, millega ta oli veetoru külge aheldatud, õnnestus tal see üpris kergelt. Viisakas mees nagu ta on, pani käerauad jala ümber tagasi). See aga tegi kõik ainult meeledejäävamaks.