Eile oli viimane päev enne ametliku semestri algust (vahetusüliõpilaste semester hakkas varem) ning traditsiooniliselt toimus StuDay. StuDay on vabaõhuüritus mitme lava, karusellide ning loteriidega, kuhu üldjuhul lähevad kõik tudengid.
Sissepääsu sai lunastada 1€ eest ning kogu summa läks heategevusele. Nagu ennustatud, oli rahvast meeletult ning.. mul õnnestus näha kahte tuttavat. Brasiilia noormees Gustavo, kelle silmad läksid särama sest "nii hea on tuttavat nägu näha!" (ta näeb välja nagu Adam Sandler kusjuures) ja Türgi noormees Ahmet, kes ei olnud samuti kedagi näinud. Aga keda sellise rahvamassi seest ikka leida suudetakse.. meie kaotasime oma seltskonnagi ära aegajalt.
Meil õnneks väga raske rahvast üles leida ei olnud - mina kandsin oma kollast jakki ning Tanja erkoranže pükse. Samas, eks soomlasi on niigi lihtne üles leida - tuleb lärmi järgi minna. Anssi ja Mikko hoiatasid mind varakult, et eeskujulike soomlastena on nad alkoholi saades väga lärmakad ning hakkavad Eesti keelt rääkima.
Soome ja eesti keel on praegu üks põhiteemasid meil. Kuna mina mõistan nende keelt paremini kui nemad minu emakeelt, jõudsime järeldusele, et soome keelt kui sellist ei eksisteerigi - on vaid eesti keel ja väga vigane versioon sellest. Keelesarnasus on siiski põnev ja kasulik. Anssi püüdis mulle midagi seletada inglise keeles ja jäi hätta. Käskisin soome keeles seletada - koheselt oli aru saada, mida ta mõtles. Vastavalt keelele tuleb aga reaktsioon - Siiri jooksis mulle otsa ja vabandas "Andeksi!". Mina vastasin südamerahuga "Pole hullu!" ja siis saime mõlemad aru, et läks natuke valesti vist.
Pärast mõnda aega ringi jalutades otsustasime lava ette seisma jääda ning tublid fännid olla bändile, kelle nime esimest korda kuulsime - Merdan Taplak Orkestar. Muusika oli segu kõigest ning meenutas mulle natukene Gogol Bordellot oma mustlasliku tausta pärast.
Soome ja eesti keel on praegu üks põhiteemasid meil. Kuna mina mõistan nende keelt paremini kui nemad minu emakeelt, jõudsime järeldusele, et soome keelt kui sellist ei eksisteerigi - on vaid eesti keel ja väga vigane versioon sellest. Keelesarnasus on siiski põnev ja kasulik. Anssi püüdis mulle midagi seletada inglise keeles ja jäi hätta. Käskisin soome keeles seletada - koheselt oli aru saada, mida ta mõtles. Vastavalt keelele tuleb aga reaktsioon - Siiri jooksis mulle otsa ja vabandas "Andeksi!". Mina vastasin südamerahuga "Pole hullu!" ja siis saime mõlemad aru, et läks natuke valesti vist.
Pärast mõnda aega ringi jalutades otsustasime lava ette seisma jääda ning tublid fännid olla bändile, kelle nime esimest korda kuulsime - Merdan Taplak Orkestar. Muusika oli segu kõigest ning meenutas mulle natukene Gogol Bordellot oma mustlasliku tausta pärast.
Pärast nende esinemist otsustasime, et nüüd on õige aeg minna karusellile! Rahvas istus kannatlikult siis kiigul ja ootas. Olime täiesti veendunud, et keegi unustas "Start" nuppu vajutada, sest sellist hoogu suudan ma kodus põrandasse naelutatud tooliga ka korraldada.
Osa rahvast andis alla ning kõndis minema. Pärast mõnda mitut aeglaselt ringiratast sõitmist andis ka Anssi alla ja tuli maha. Seejärel täideti tühjad kohad uute inimestega ning karusell läks tööle kogu oma võimsuses. Anssi järeldas, et ju eks see soomlase raskus oli kõiges süüdi.
Päeva parim osa juhtus aga eile Tanja juures - ta suutis leida.. midagi leivalaadset! Kodusele Rukkipalale järgi ei jõua, aga elulootust pikendas küll. (Hind olevat kuskil 1,70€ kanti..) Lisaks leivale leidis Tanja kaerahelbeid, Soome omasid (ja ainsad mis leida). Seega hommikuputru on ka tahtmise korralik võimalik saada.
0 comments:
Post a Comment