Ooper ja draama.

Sel nädalal oli loeng nimega „Drama in primary education“ ehk „draama alghariduses“. Osa võtsime sellest kuuekesi, kaks neidu saksast ja Türgist, mina ning noormees Hispaaniast (õpib minuga täpselt sama eriala kusjuures).

Tartu ülikoolis sellist loengut ei ole; meile mainitakse küll, et draama ja näitlemine on alushariduses väga oluline roll, kuid sellega piirdutaksegi. Siin aga.. kaks tundi etendasime fantaasia ja miimika abil erinevaid stseene. Näiteks ukse harjutus, kus sulle ilmub ukse taha keegi, kes midagi tahab... Näiteks pidime Juliaga etendama seda, kuidas vihane naaber (mina) tuleb tagasi nõuma oma tolmuimejat. Fantaasiast meil puudust ei tulnud – asi lõppes vanaema tehtud küpsiste söömisega ning erinevate tolmuimejate ülevärvimisega (sest ta oli neid palju kokku laenanud, ning me panime püsti oma salaäri). Teine oli harjutus, kus õppejõud ütleb suvalise lause ning sellele tuleb üles ehitada dialoog. Minu ja Türgi neiu jõudsime oma dialoogiga selleni, et ta on vaimselt ebastabiilne ning tuleks kiiremas korras haiglasse paigutada. Õppejõud arvas, et minu fantaasia talle meeldib – ei lähe tavapäraseid radu.

Sama kursuse raames külastasime ooperimaja koos giidiga. Nägime kõiki lavataguseid, ajasime juttu uue ooperi („Is this love?“) heliloojaga, piilusime kõikidesse ruumidesse, mida tavaliselt ooperisse minnes ei näe. Ülejärgmine nädal läheme uuesti – vaatama Mozarti „Die Entführung aus dem Serail“ peaproovi.

Paar kaablit ja mõni pikendusjuhe..

EDIT: Mulle ei ole kunagi näitlemine meeldinud. (Välja arvatud siis kui ma algklassides olin ja emme mulle hästi ilusaid kleite tegi näidendi jaoks) Nüüd olin väga positiivselt üllatunud, et ma leidsin sellest loengust palju kasulikku ning see oli üpriski tore.