Eelmine nädal läks meil külmemaks, mis andis minule võimaluse käpikud välja võtta. Anna (Hispaania) vaatas mu ilusaid kindaid ja vaid naeris mu üle. Hiljem kui me õhtul poodi läksime ja ta jälle naeris, käskisin tal need kätte panna, et äkki mõistab. Andsin ühe. Pärast selle kätte ajamist rabas ta ka teise mu käest ning tagasi ennem ei andnud, kui uuesti koju jõudsime. Ise veel kiitis, et väga kiiduväärt leiutis. Sama arvas Carlotta (Itaalia) kui me Waterloos käisime. Kindad ise meeldivad aga kõigile, isegi õppejõud kiitis. :)
Ilm aga enam külm eriti ei ole. Liigniiske see eest küll. Meil sajab - kui ma õigesti arvutan, siis kuuendat päeva jutti, pausivabalt. Vahepeal saime tuule ja vee pärast lausa tormihoiatuse, oodati üleujutusi. Minu kolmanda korruseni vesi igatahes veel jõudnud ei ole. (Väidetavalt on hetkeseis viimaste aastate jubedaim) Tänavad on täis katkiseid vihmavarje ning inimesed väldivad õue minekut. Minu vihmavari on veel ühes tükis, seega lootust, et ma kuivalt kohale täna jõuan, on täitsa olemas. Kuhu, te küsite. Leidsime Giuseppega (Itaalia) pubi, mis kannab üle vormelit! Kuna nende kodulehel oli eile veel vana info, käisin seal lausa töötajatega rääkimas, et kas näitavad meile sõitu või ei. Selleks ajaks, kui koju jõudsin, oli uus info üleval. Nii et näeme viimase sõidu ilusti suurel ekraanil. Ja kui nüüd Ferrari ei võida siis...
0 comments:
Post a Comment