Toit on senimaani põnev teema, sest... mitte miski ei maiste ikka veel nagu peab. Siis kui ma mingi aeg tagasi proovisin leivasuppi teha vaatas Anna (Hispaania) seda suurte silmadega ja küsis, et miks ma lihast magustoitu teen (leib oli kausis vee sees olnud natuke aega). Eelmisel nädalal kokkasin aga piimaklimbi suppi, selle peale vaatas Sebastian (Saksamaa) seda suurte silmadega, liigutas lusikat edasi-tagasi kausis ja pobises omaette, et "Piim ei saa ju soolane olla..." Sujuvalt läks jututeema üle jõulutoidule. Guugeldasime siis pea iga toitu, sest ta ei tahtnud uskuda, et minust õigesti aru saab. Mismõttes on jõulu verivorstiga?! Jõulud on ju suure linnuga - ikka kalkun või hani, mitte mingi hädine vorstike. Ja kui ma poes seletasin, et mul on vaja ananassi kompotti, et porgandile juurde segada, ütles tema näoilme üpriski selgelt, et tema hakkab näljastreiki tegema.
Enda kiituseks võin öelda, et piimasupp hoolimata aastase säilivusega piimast, maitses nagu lapsepõlves.
Enda kiituseks võin öelda, et piimasupp hoolimata aastase säilivusega piimast, maitses nagu lapsepõlves.
0 comments:
Post a Comment