RSS

Õppeinfosüsteemidest

Pühendan sissekande kõigile neile, kes peavad kokku puutuma mõne õppeinfosüsteemiga – olgu selleks ÕIS, moodle, blackboard, e-kool või midagi muud. Eestis tudeerides oli kõige sagedamini kasutatavam ÕIS. Selle kohta oli kuulda igasugust kriitikat – ÕIS on kole ja ÕIS on paha; ÕIS on lill, mis kunagi ei õitse. Teised süsteemid said aga veel hullema sõimu osaliseks.

Tasub vaid korraks Belgiasse õppima tulla ning oma kodune süsteem tundub ikka väga paradiisi meenutav. Lausa võiks öelda, et mind on kodus ära hellitatud loogiliste süsteemidega. Näiteks jagatakse siin (blackboardi mingi versioon) loengud kaheks: kursused ja organisatsioonid. Vahtetusüliõpilasena ma ise end ainetele registreerima ei pea – austan väga neid, kes peavad ja sellega hakkama saavad, sest kummast ainet otsida tuleb, ei ole öeldud.

Tunniplaan on aga täiesti eraldi ooper. ÕIS annab sulle sinu eriala soovitusliku tunniplaani + sinu isikliku plaani. Vaatad kas nädalat või semestrit, kuidas vaid hing ihaldab. Näed täpselt, millal kus toimub. Siin.. esimesed kolm nädalat ei vaadanud üldse tunniplaani, sest selle keerukuse tõttu saadeti lihtsalt meilile kiri: „Sel nädalal ole sel kellaajal seal.“ Nüüd oleme täisväärtuslikud tudengid, kes ise hakkama saavad.

Esimese sammuna tuleb tunniplaanide koht üles leida. Kuna see on üpriski edukalt peidetud, siis kõige kergem ülesanne pole. Järgmiseks etapiks on leida seitsmest erinevast kataloogist sinule mõeldud kataloog, pealkirjad on lühenditega loomulikult (juhuks, kui sa oled hollandi keelt õppinud ja sellest aru peaksid saama). Õiges kaustas on veel seitse erinevat tunniplaani, kust tuleb leida see, mida sinul on vaja. Ning õigest tunniplaanist tuleb ajada näpuga järge: millised ained sa oled võtnud ja millised mitte. Üldjuhul me vaatame nädala kava, sest semestri omast ei suuda midagi välja lugeda. Nädala plaan pannakse üles neljapäeval-reedel-laupäeval. Loomulikult võib juhtuda ka seda, et need mõni aine, mis sa võtad on hoopis teises tunniplaanis kirjas, seega tuleb ajada mitmest näpuga järge.

Kohalikud aga armastavad keskkonda. Õppejõul läksid silma särama, kui rääkis, et sinna keskkonda saab faile üles panna ja kõik saavad neid vaadata, seal saab foorumit täita, kodutöid sinna kirjutada ning mis kõige põnevam – terve aine on ka võimalik netipõhiseks teha, et ei peagi loengusse tulema. Nii õnnelikku inimest ei ole kaua näinud.

Ma rääkisin neile ÕISist ja internetihääletusest. Kõik kuulasid mind suud ammuli ja senimaani kui seltskonda tuleb uus isik mainitakse: „Aga kas sa teadsid, et nad saavad interneti vahendusel hääletada??“ Teretulemast Euroopa nn pealinna!

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

2 comments:

Raili said...

Ja kui sa veel digiretseptist ja e-maksuametist räägiksid siis ei usuks sind vist enam keegi. Kodus on ikka palju häid asju...

merlen said...

Oh, need on mul täitsa meelest ära läinud. Kirjutan üles, räägin nendest ka. :D

Post a Comment