Jube mitmendat päeva jutti söön apelsine. Ükspäev proovisin mandariine ka, kuna poes olid apelsinid otsas, kuid nende koor oli nii kõva, et lihtsam oli neid koos koorega tervelt alla neelata. Nüüd siis olen tagasi apelsinide juures. Olgu siis mälestused Hispaanist, üleeelmise aasta capoeira workshopist või püüan oma õunasõltuvusele asendust leida.
18 päeva pärast (tehniliselt 19, lennuki maabumise tõttu Riias) olen kodus. Otsustasin täna, et Eestisse tagasi jõudes ühe esimese asjana on mul vaja tillukest termost, koos tassiga loomulikult. Et seal õues külma käes lumehangede vahel kõrvust lund välja ajades teed juua ja mitte ära külmuda. Kui kellelgi on üle või tahab mind üllatada kojujõudmise tõttu, võib mind meeles pidada. Mu teevaimustus ei ole siin mitte kuskile kadunud. Sõtse juba pikka aega ütles, et ma joon teed ämbriga. Siin elades on see ka tõele hakanud vastama, sest teekannu puudusel oli järgmine parim asi liitrine ämber, millega jogurtit sai ostetud. Väga multifunktsionaalne anum ma peaks ütlema. On nii teekannuks kui lillevaasiks kui pannkoogitaina segamise kausiks. (Lillevaasi jaoks oli siiski eraldi ämber).Momendil tundub igatahes, et ilma termoseta oleks Eestis elu võimatu. Apelsinivabalt samuti.
0 comments:
Post a Comment